Mõisted

Universaalne disain (universal design)
on toodete ja keskkonna kujundamine selliselt, et seda saaksid kasutada kõik inimesed, nii suurel määral kui võimalik, ilma vajaduseta kohaldamise või erilahenduste järele. 
Univesaalse disaini rakendamise peamine eesmärk on tagada võrdsed võimalused ning võrdne ühiskonnas osalemine neile inimestele, kes on piiratud toimetulekuvõimega, eemaldades olemasolevad tõkked ning takistades uute tõkete tekkimist. Mõiste universaalne disain kätkeb endas uutlaadi mõtlemist, kuna esitab võrdsete võimaluste osas kõrgemaid nõudmisi, kui seda on alanenud toimetulekuvõimega isikute suhtes rakendatav ligipääsetavusemõiste. Kui puuetega inimestele on ligipääsetavuse küsimust võimalik lahendada erimeetmetega, siis universaalse disaini puhul peab lahendus vastama kõikide kasutajate vajadustele.
Universaalne disain on suunatud kõigile inimestele, sõltumata nende east, kehakujust või võimetest. (Centre for Universal Design 1997)

Disain/kujundamine
silmas peetakse kõikide keskkonna kujundamisega seotud tööprotsesside ühist nimetajat. See hõlmab ühiskonna ja ruumilise planeerimise, arhitektuuri, ehituse, tootearenduse jne. (Universaalne disain 2007)

Erilahendus
abivahendid ja erimeetmed, millega võimaldatakse puuetega inimestele keskkonna kasutamist, kui seda on inimese vähenenud võimekuse tõttu võimatu saavutada tavalahenduse raames.

Kaasav disain (inclusive design)
Selle peamiselt Suurbritannias levinud ideoloogia tähelepanu keskpunktis on keskkonnad, mis toetavad inim-funktsioneerimist. Kaasava disaini, nagu ka universaalse disaini eesmärgiks on universaalsema ja kõigi inimeste vajadusi arvestava keskkonna loomine. Samas ei eelda kumbki "ühe lahenduse sobivust kõigile", vaid rõhutatakse inimeste mitmekesisusega arvestamise vajadust. (Newton 2008)

Disain kõigile (design for all)
Euroopas üks universaalse disainiga paralleelsetest liikumistest, mis lähtub puude sotsiaalse mudeli seisukohtadest ning on tundlik inimeste mitmekesiste arengute suhtes - kõik, mis on kujundatud inimeste poolt inimestele kasutuseks peab olema ligipääsetav ning kõigi ühiskonnaliikmete poolt kasutatav (European Institute... 2004). Sarnaselt universaalse disaini kujunemisega, on ka selle disainisuuna juured puuetega inimeste täielikumas kaasamises barjäärideta disaini propageerimise kaudu. (Kercher 2007)

Ligipääsetav disain (accessible design)
on spetsiifiliselt puuetega indiviididele või puuetega inimeste gruppidele suunatud disain. Kuna ligipääsetav disain võib mõnele kasutajale olla mingi konkreetse probleemi ainukeseks lahenduseks, on situatsioone, kus selle kasutamine on vältimatu. (Story 2002).

Puue
ajas muutuv mitmetahuline mõiste, mis esindab inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahelist suhet - see on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekannet, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puuded võivad olla seotud liikumis-, kõne-, kuulmis-, nägemishäirete aga ka ajutiste nähtuste, nagu jäsemete vigastuste või raskelt kulgeva rasedusega (Mace, Hardie, Place s.a, Puudega inimesele s.a.).

Puude sotsiaalne mudel
selle kohaselt on inimest ümbritsev keskkond, mitte inimese füüsiline suutlikkus, võimed või puudused määrajaks, mis muudab ta puudega kodanikuks. See mudel tähtsustab individuaalseid vajadusi (tehnilised abivahendid), kuid pöörab tähelepanu ka ühiskonna puudustele (erinevad takistused osalemisele). Inimene, kelle tegevusvõime on teatud keskkonnas piiratud, ei pruugi olla piiratud juhul, kui keskkonda on võimalik kohandada (Conway 2008, Puuetega inimeste... 2005, Puudega inimestele s.a.).

Piiratud toimetulek/toimetulekulangus
Norra praktikast lähtuv mõiste, millega peetakse silmas kehaosa või keha füüsilise või vaimse toime kadu, tõrget või muul moel alanenud toimet. Ka selles käsitluses tekib puue üksikisiku vajaduste ja ümbritseva keskkonna kujunduse või funktsiooni vahelisest ebakõlast. (Universaalne disain 2007)

Ligipääsetavus (accessibility)
keskkondade, toodete, teenuste ning informatsiooni kättesaadavus, kasutatavus ning mõistetavus kõikide inimeste poolt, olenemata nende füüsilisest või vaimsest võimekusest. Ligipääsetavad keskkonnad peavad pakkuma kõigile liikmetele ohutut, tervislikku, mugavat ning nauditavat kasutust. (2010: A Europe... 2003)

Kaasav keskkond (inclusive environment)
keskkond, mis vastab kõigi kasutajate vajadustele ja nõuetele, kompenseerides vähenenud füüsilise, sensoorse ja tunnetuslike võimetega inimeste probleeme. Kaasav keskkond võimaldab kõigil inimestel oma võimetest lähtuvalt sooritada igapäevaseid tegevusi ohutult ja efektiivselt, ilma et keskkonna halb kujundus või selle hooldamatus neile takistuseks oleks. (Luck, Haenlein, Bright 2001).

Võrdõiguslikkus
tähendab võimalust osaleda kõigis ühiskonna valdkondades ilma vajaduseta erilahenduste või -meetmete järele (Brynn 2007). Võrdsete võimaluste loomine on protsess, mille kaudu erinevad ühiskonna- ja keskkonnasüsteemid, nagu teenused, talitused, informatsioon ja dokumentatsioon, muudetakse kättesaadavaks kõigile, iseäranis puuetega inimestele. Võrdsete õiguste printsiibist lähtuvalt on kõigi inimeste vajadused võrdse tähtsusega ning need vajadused peavad olema ühiskonna planeerimise aluseks (Puuetega inimestele... s.a.)